Aleksandra Krivoglazova: tõmban kodust lahkudes pistikud seinast.

Hajaenergeetik Aleksandra tõmbab kodust lahkudes alati pistikud seinast

Ökoloogiale peaks koolide õppekavades rohkem rõhku panema, usub Tallinna Tehnikaülikooli magistrant, praegu Porto ülikoolis hajaenergeetikat õppiv Aleksandra Krivoglazova (24). [Aleksandra lõpetas õpingud edukalt juunis 2017. – toim.]

Kust te pärit olete?

Kallastelt, Peipsi järve äärest. See on väike koht, kus elab vähem kui tuhat inimest.

Kui keeruline oli pere juurest Euroopa teise serva õppima minna?

See oli mulle väga raske, sest kartsin, et ei suuda elada nii pikka aega ilma perekonnata. Bakalaureuse tegemise ajal õppisin küll vahepeal ökoloogiat Prahas Karli ülikoolis, kuid see oli lähemal ja ainult üheksa kuud.

Õnneks on olemas Skype ja telefonis ka Viber – ilma nendeta ei kujutaks elu hästi ette.

Rääkige palun midagi oma perekonna kohta.

Mul on kaks vanemat venda. Minu ema on vanausuline, kuid ma ei näe, et ta oleks enam nii rangelt traditsiooniline, nagu näiteks mu vanaema oli. Ja mina ise ei ole peaaegu üldse enam kursis sellega.

Kas te tuumaenergeetikasse usute?

Tuumaenergeetika ei ole väga hea lahendus, sest see tekitab liiga suuri riske. Näiteks Prantsusmaal juba pannakse kinni tuumajaamu ja suurendatakse taastuvenergeetika osakaalu. Me – kahjuks ma unustasin selle sõna eesti keeles, we depend (me sõltume – Aut.) – Eestis liiga palju imporditud naturaalgaasist, fossiilkütustest. Eesti energia tuleb enam kui 90% ulatuses põlevkivist ja kui me ei muuda oma energeetikapoliitikat ja jätkame sellisel hulgal fossiilkütuste põletamist, siis provotseerime me seeläbi suuri ja pöördumatuid muutusi.

On väga tähtis, et arendaksime Eestis välja oma taastuvenergeetika – näiteks tuuleenergia on väga perspektiivikas.

Aga hind on ju kõrgem. Kuidas te kas või Kallaste inimestele selle mõtte maha müüks, et nende jaoks elekter jälle kallimaks läheb?

Kindlasti on taastuvenergeetika palju kallim kui traditsiooniline fossiilenergia, kuid eksisteerivad teatud toetused, mida antakse 12 esimest aastat… (Paus) Võib-olla Kallaste pole ka kõige parem näide selles küsimuses, sest tuuleenergia osas on Lääne-Eesti palju parema potentsiaaliga.

Mida see hajaenergeetika, mida Portugalis õpite, ülepea tähendab?

See tähendab seda, et kui viimase 50–60 aasta jooksul on elektrisüsteemi ülesehitus järginud traditsioonilist hierarhiat, mille kohaselt elektrienergiat toodetakse suurtes tootmisüksustes, mis on omavahel seotud põhivõrguga, mis transpordib energiat alajaamade kaudu tarbimiskeskuste lähedale, siis hajaenergeetika struktuuris energia ei voola ainult ühes suunas, vaid võib liikuda ka alumiselt tasemelt ülemisele. Hajaenergia süsteemis on elektrienergia tootjad —näiteks väiksed hüdroelektrijaamad või biomassi, päikseenergiat ja tuult kasutavad elektrijaamad – detsentraliseeritud ja asuvad paindlikult tarbimiskeskuste naabruses.

Lühidalt öeldes on seegi hajaenergeetika, kui keegi oma katusele päiksepaneelid paneb – seda energiat, mida toodad, võib siis kas ise tarbida kohapeal või, juhul kui toodang ületab tarbimist, müüa energiavõrku. Nii saab inimene olla ise nii tootja kui ka tarbija.

Kui roheliselt te ise elate?

Ma arvan, et mul on päris ökoloogiline eluviis – näiteks sorteerin alati eraldi orgaanilised jäätmed, paberi ja plastmassi. Seda teha on väga tähtis ja minu perekonnas on nii talitatud vähemalt 15 aastat. Toast lahkudes tõmban alati välja ka kõik pistikud stepslitest, sest muidu on võimalik, et võrku jäänud seade kasutab ikkagi veidike voolu. Ja kui lähen poodi, siis ikka vana kilekotiga, mitte ei osta kohe uut.

Kaua võib ühe kilekotiga poes käia?

Mina käin ühe kotiga umbes 5–6 nädalat.

Kuidas kavatsete saadud stipendiumi kasutada?

Ilmselt kulub see mul eeskätt esmatarbekaupadele, kuid samas saaks selle rahaga Portos maksta ka kahe kuu üüri. Kindel on see, et see stipendium aitab mul rahaliselt iseseisvam olla ja paremini keskenduda lõputöö kirjutamisele.

Kas Portugali korteriüürid on sedavõrd soodsad?

Üür on Portos muidugi kallis, aga ega ma siis üksinda ei üüri – meil on suur korter, kus elab kokku 12 inimest, nii brasiillasi kui hispaanlasi.

Kas nii paljude inimestega sama korterit jagada keeruline ei ole?

Ei ole, sest korter on ka väga suur ja asub kolmel korrusel. Igaühel on siiski oma tuba.

Kuidas teile Porto meeldib?

Mulle meeldib väga, sest siin on päris vaikne – näiteks Praha tundus mulle alati liiga suur ja Tallinn tegelikult niisamuti. Ookean on siin väga lähedal – ujuma olen siiani jõudnud küll ainult ühe korra – ning kui tekib mingi probleem, siis kohalikud aitavad alati. Eks see tuleb ka kasuks, et nad näevad, et inimene on püüdnud õppida portugali keelt.

Kuidas portugali keele omandasite ja kui keerukas see oli?

Töötasin suviti kolm aastat Kallaste turismiinfopunktis ja otsustasin, et kui seal tekib vaba aega, siis hakkan õppima portugali keelt. Nii ma siis õppisin ise uusi sõnu, lugesin artikleid ja uudiseid. Keelena on portugali keel eesti keelest veidike kergem, paljuski mu meelest sarnane inglise keelega. Esimestel nädalatel Portugalis oli kohalike noortega küll suhelda veidike raske, sest nad räägivad väga kiiresti ja kasutavad palju slängi, aga õppejõududega – kõiki minu kuut õppeainet antakse portugali keeles – ei olnud mingit probleemi. Portugali keeles kirjutan ka kõik testid ning muide – üks õppejõududest ütles hiljuti, et minu aruanne oli kõige parem.

Mis peale õppekeele veel Portugali ülikoolis teistmoodi on?

Kas või see, et Eestis on palju õppeaineid, mis annavad 3 või 4 ainepunkti, aga Portugalis annab iga õppeaine punkte vähemalt 6. Seega pead sa sellele ainele kulutama ka rohkem aega. Teiseks on Porto ülikoolis igal õppeainel ka praktiline pool, nii teoreetilised kui ka praktilised tunnid. Ja siiski mulle meeldib Portos, kuigi need semestrid on töömahust tulenevalt minu elus ühed kõige raskemaist.

Kas teil on portugali keeles ka oma lemmiksõna?

Jah – „keskkond“. Meio Ambiente.

Kas millegi järele Lõuna-Euroopas ka puudust tunnete?

Ma igatsen lund – Eestis elades olen justkui ära harjunud, et talvel peab ikka lumi maas olema. Ja kuigi mulle meeldib Portugali köök, siis Eesti toit meeldib mulle ikkagi veel rohkem. Verivorst on mul lausa lemmiksöök. Kodu on kodu!

Kui lumest juba rääkida, siis mida arvate globaalsest soojenemisest?

See toimub – on väga loogiline, et toimub – ja see on väga suur probleem. Üks mu õppejõududest küll leidis, et globaalset soojenemist ei ole olemas – ta väitis, et see on kunstlikult tekitatud murekoht, mille eesmärgiks on väiksele seltskonnale inimesele kasu tekitada –, kuid selles küsimuses ei ole ma temaga absoluutselt nõus.

Teie bakalaureusetöö Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis oli kirjutatud teemal „Ekstreemsete ilmastikutingimuste ja kliimamuutuste mõju puittaimede talitlusele ja kasvule“. Kas kliima ekstreemseks muutumine toob kaasa ka hullemaid torme?

Ekstreemse kliima kaasatoodud probleemid võivad väljenduda juba kas või selles, et näiteks veebruaris-märtsis tõuseb temperatuur nii palju, et pungad pakatavad ja seemned hakkavad idanema. Kuid siis tuleb uuesti külm ja taimestik kannatab seetõttu väga palju.

Kas Eesti koolisüsteem keskendub kliimamuutustele ja ökoloogiale piisaval määral? 

Ma arvan, et ei keskendu. Näiteks meile ei räägitud keskkoolis ökosüsteemidest peaaegu üldse.

Mida tahaksite näha end tegemas 10 aasta pärast?

Minu unistus on olla tagasi Eestis ja arendada ettevõttes Eesti Energia taastuvenergeetika kasutamist.

Ida või lääs?

Lääs.

Rand või mets?

Rand.

Milline aeg päevast teile meeldib?

Varahommik.

Mida muudaksite Eestis?

Suurendaksin taastuvenergia kasutamist.

Õun või apelsin?

Õun – oma aiast!

Ruudud või triibud?

Ruudud.

Mis on teie moto?

Alati kasvada, mitte jääda loorberitele puhkama.

Posted in Stipendiaat
Toeta Fondi
Tamkivi reaalteaduste fond ootab teie toetusi pangaülekandega või kasutades PayPali, levinud pangakaarte või Bitcoine.
Annetused on maksuvabad.
Telli uudised
Kui soovid end kursis hoida fondi tegemistega, telli uudiskiri siit