Holger Saar: “startupi-kogemused on teaduskarjääri jaoks hindamatud.”

Holger Saar

Mis teile peale teaduse veel huvi pakub?

Paljud peavad seda küll väga vastandlikuks, aga ma tegelen kulturismiga teaduse kõrvalt.

Alguses, nagu ikka, käisin jõusaalis ja tahtsin heasse vormi saada, siis tekkis aga tõsisem huvi ja otsustasin hakata võistlema. 2015. aasta aprillis saavutasin Eesti karikavõistlustel juunioride kategoorias esimese koha. 

Millist trenni kulturistid teevad?

See on sarnane tõstjate trenniga, aga suurem rõhk on toitumisel. Toitumise jälgimine annab isegi trennist suuremaid tulemusi. Kulturistidel soovitatakse süüa päevas kaks grammi valku ühe enda kilogrammi kohta. Õnneks mulle meeldib kodujuust.

Kui väikseid osakesi uurib nanotehnoloogia, millele olete spetsialiseerunud?

Väga pisikesi – need on objektid, mis on miljon korda väiksemad kui millimeeter. Konkreetselt minu bakalaureusetöö teemaks olid raudoksiidi nanoosakesed. Neil on tohutult rakendusi, kas või näiteks vähi ravimisel. Kui praegu lastakse terve inimkeha hävitavat keemiat täis, siis nende osakestega, kuna nad toimivad nagu väiksed magnetid, oleks võimalik suunata ravimit ainult vähikoldesse; nii, et ülejäänud keha terveks jääks.

Kuna osakesed on superparamagnetilised, siis on neid osakesi inimese kehas võimalik magneti poole tõmmata, kuid kui magnet eemale viia, siis osake pole enam magnetiseeritud. Seetõttu pole ohtu, et nad tõmbuks üheks suureks klombiks, mis võiks näiteks veresoontesse minna. 

Samal ajal leidub murelikke, kelle meelest nanoosakeste mõju inimtervisele on läbi uurimata.

Jah, kuna need osakesed on nii väiksed, siis võivad nad kergesti läbi naha tungida küll, aga üldiselt nad ei ole ohtlikud. Looduse poolt on juba nii seatud, et kas või grammis ajukoes on 100 miljonit raudnanoosakest. Me ei kasuta laboris mingeid kaitsevahendeid peale kitli ja kummikinnaste.

Kuidas nanoosakesed tekivad?

On hästi palju sünteesimisviise ja neid on võimalik osta ka valmiskujul, aga siis on nad päris kallid – kui võtta robustselt kilo järgi, siis kõige kvaliteetsemate osakeste kilo maksab kuni 236 miljonit eurot. Meie sünteesisime 1–2 grammi osakesi valmis raudnaeltest. See on tegelikult päris pikk protsess: raudnaeltega segatakse kokku teatavad kemikaalid, siis peab segu kuumutama ja segama ja hiljem neid osakesi puhastama kemikaalidest. Võtab aega mõned ööpäevad.

Millal mõistsite, et teadus teile huvi pakub?

Ilmselt Kohila gümnaasiumis. Esmalt avastasin, et mul läheb selles valdkonnas hästi – saavutasin palju esikohtasid keemias ja füüsikas ning isegi saksa keele olümpiaadi võitsin Raplamaa tasandil ära. Tõsisem huvi tekkis seoses uurimistööga, mille jaoks mõõtsin gümnaasiumi lõpuklassis müra eri koolides. Uurimus läks nii hästi, et 2012. aasta kevadel Eestit esindada Türgis keskkonnaalaste tööde konkursil.

Kas on mõni õppeaine, milles teil kõige paremini ei läinud?

Kõige nõrgem olin kunstiõpetuses ja muusikaajaloos. Mulle lihtsalt ei jää meelde inimeste elulood.

Kuhu järgmiseks on plaanis õppima minna?

Valikus on hetkel neli ülikooli, aga sisseastumisprotsess alles käib. Kõige rohkem loodan saada Stevensi Tehnoloogiainstituuti, mis asub New Yorgi südalinnas, aga kandideerin ka Põhja-Carolina Riiklikku Ülikooli, Arkansase ülikooli ja Nebraska Lincolni-nimelisse ülikooli.

Perekond on väga uhke ja toetav ja on lubanud ka külla tulla, kui peaksin Ameerikasse kauemaks jääma.

Olete vaadetelt vabariiklane või demokraat?

Oh, poliitika… (Hääletoonist on selge, et poliitika tundub kõike muud kui meeldiv.) Ma ei ole poliitilisteks küsimusteks valmis. Paigutaksin end kuskile keskele veel.

Mida loodate USAs aasta-kahega saavutada?

Tutvuda ülikoolieluga ja ideaalis liituda ka mõne teadlaste töörühmaga, et näha, kuidas on lood teadustöö ja tööeetikaga välismaal. Olen kuulnud – kuid pole jõudnud kahjuks veel ise kogeda –, et eri riikides on teadlaste tööviisid päris erinevad. Ameerikas on kuuldavasti rohkem võimalusi tööle pühendumiseks, sest sealsetes linnakutes on võimalik lausa ööbida kohe labori kõrval.

Kuidas plaanite kasutada stipendiumi? 

Eks see kulub ära igapäevasteks asjadeks – pigem sümboolne toetus, aga abiks kindlasti. Saan stipendiumi ka ülikoolilt ja pesupulbrifirma võimaldab mul käia eri laborites katsetamas mitmesuguseid teadusmeetodeid ning aparatuure, mida tulevikus võib vaja minna. Sellised oskused ja kogemused on teaduskarjääri mõttes hindamatud.

Pesupulbrifirma?

See on tegelikult viieliikmelise tiimiga tehtud idufirma. Meie plaan on luua nanoosakeste abil taaskasutatav pesupulber – ideaalis ei peaks seda terve aasta vahetama. 

Kas olete selle igavese pesupulbriga pesu pesnud juba?

Hetkel arendame alles prototüüpi – saime selle ideega Euroopa suurimal säästva tehnoloogia alasel konkursil kolmanda koha. Potentsiaali on seega. Pole põhjust, miks see töötama ei peaks.

Ühe projektiga olen veel seotud – katsetame Belgias kiirgusdetektorit, mis ei laseks end segada kosmilisest kiirgusest, mis tavalisi mõõtmisi oma müraga takistab. Seda detektorit ümbritsevad plaadid, mis kosmilise kiirguse peale hakkavad helendama. Seda valgust saame me mõõta ning niimoodi andmetes kosmilise kiirguse ära nullida.

Kas füüsikud vahel nalja ka teevad?

Jah, aga need on sellised naljad, millest saavad vist ainult füüsikud aru.

Äkki saaks tuua mõne näite?

Tüüpilises füüsikute anekdoodis küsitakse füüsikult, milline hobune võidab võidusõidu, ja füüsik eeldab, et hobune peab olema täiesti sfääriline ja asuma vaakumis. (Mõni sekund vaikust) Nali tuleb siis sellest, et füüsika tegeleb alati mudelite lihtsustamisega.

Mis peaks teid tulevikus Eestisse tagasi tooma?

Ma pean mõtlema. (Paus) Ühelt poolt on Eesti mu sünnimaa, aga teisalt kindlasti ka tahe Eesti teadust arendada. Kui meie seda ei tee, siis kes veel?

Teie aastal 2030?

Ilmselt olen habemega tark füüsik, aga täpsemalt ei oska öelda. Selle ajaga muutub maailm nii palju, et siis võib olla juba erialasid, mida täna olemaski ei ole. Ka 15 aasta eest sisuliselt nanotehnoloogiaga ei tegeletud, polnud võimalusi.

Päev või öö?

Ma valiks pigem päeva. Öösiti olen liiga väsinud, et midagi produktiivset teha.

Kass või koer?

Pigem koer. Mul pole ühtegi kassi olnud. Koerad tunduvad sõbralikumad.

Ketšup või sinep?

Keeruline. (Paus) Ketšup. Sobib rohkemate toitudega kokku.

Lemmikkuu?

Aprill. See on mu sünnikuu ja siis hakkab soojemaks minema.

Lemmiknumber?

Ma ei hakkaks diskrimineerima.

Lemmikbrauser?

Chrome – tundub kõige kiirem.

Kole värv?

Mulle ei meeldi sellised hallikasrohelised miskipärast.

Tee või kohv?

Kohv – aitab rohkem ärkvel püsida.

Põhi või lõuna?

Põhi – sest Eesti asub põhja pool.

Buss või rong?

Valin bussi. Piletid on nii odavaks läinud.

Kuusk või tamm?

Pigem kuusk – ilus puu ja lõhnab hästi.

Ida või lääs?

Pigem lääs – sealpool on sõbralikumad riigid.

Posted in Stipendiaat
Toeta Fondi
Tamkivi reaalteaduste fond ootab teie toetusi pangaülekandega või kasutades PayPali, levinud pangakaarte või Bitcoine.
Annetused on maksuvabad.
Telli uudised
Kui soovid end kursis hoida fondi tegemistega, telli uudiskiri siit