Eetiline andmeteadlane püüab maksimeerida kõigi elavate õnne. Zürichi Tehnikakõrgkool ETHs magistriõppes olev Taivo Pungas (23) ei aitaks kaasa uute naftamaardlate avastamisele.
Miks on teie blogi pungas.ee eestikeelne? Kas te ei lõika nii ära väga suurt osa potentsiaalseid lugejaid?
Turgu tuleb segmenteerida. Parem olla väga hea väikses segmendis kui täiesti mõttetu suurel turul. Ehk siis – mulle tundub, et need asjad, millest ma kirjutan, pakuvad eesti keeles rohkem lisandväärtust.
Teie blogi mõjub väga analüütiliselt. Mida kavatsete teha saadud stipendiumiga?
See on nagu ettevõttes – tuleb pidevalt arvutada kulusid ja sissetulekuid. Stipendium annab mulle ühe sellise kuu, kus saan ainult oma õpingutele pühenduda ja ei pea kõrvalt töötama.
Mis töid oma elus teinud olete?
Olen olnud andmeteadlane Skype’is ja Transferwise’is. Šveitsis töötasin viimati pool aastat ühe uurimisgrupi jaoks ning aitasin neil analüüsida teadusartiklite vahelist viidetevõrgustikku.
Millega on Šveitsis õppimise ajal kõige keerulisem harjuda olnud?
(Kallab endale kannust väga korrektselt tassi veidi piparmünditeed.) Kuigi Zürich on üsna väike linn, ei ela seal enamik inimesi kesklinnas. Šveitsis on väga levinud see, et inimesed sõidavadki tunni või poolteist tööle iga päev. Mina ei pea seda õnneks tegema – minu koolisõit on ainult pool tundi trammiga.
Keeruline on ehk olnud ka see, et võrreldes Eestiga on mu tutvustevõrk Šveitsis nadi. Šveits on selles mõttes nagu Eesti, et kui sa oled kohalik, siis on seal väga tore olla, aga kui ei ole, siis on keeruline endale sõpru leida – kõik mu sõbrad Zürichis on samuti välistudengid või lihtsalt välismaalased.
Mis suhete loomist takistab?
Üks asi on kindlasti keelebarjäär – kuigi ma õppisin saksa keelt, siis šveitsi saksa keel on rohkem nagu mingi dialekt. Päris saksa keel on kohalikele ikka rohkem nagu võõrkeel ja nad peavad sinuga rääkimiseks rohkem pingutama.
Kas Šveitsis elamine on teid ka täpsemaks muutnud?
Ma arvan, et Eesti on ka väga täpne; siin väärtustatakse kohtumistele õigel ajal jõudmist samamoodi (intervjueerijale meenub siinkohal, et ta jäi kaks minutit hiljaks – Aut.). Eks see ole ühise saksa kultuuriruumi mõju.
Mida andmeteadlane olemine tähendab?
Andmeteadlane on keegi, kes üritab andmete töötlemise põhjal teha kasulikke järeldusi. Näiteks kas või nii, et võtad hunniku tabeleid ning järeldad nende põhjal, kuidas ettevõte saaks oma käitumist efektiivsemaks muuta. Või siis eraelus, kui saad kas või oma aktiivsusmonitori näitude põhjal otsustada, kas jalgrattaga tööl käimine muudab su elu positiivsemaks.
Mulle meeldib teha mingid aspektid andmetöötluslikult võimalikult selgeks ja optimeerida kõike, sealhulgas iseennast – teha seda, mida ma teen, veelgi kiiremini, odavamalt või väiksema tähelepanuga.
Tooge mõni näide, mismoodi teie andmetöötluse tulemusel oma elu muutnud olete?
Bakaõpingute ajal analüüsisin näiteks seda, millal ma õpin, ja vaatasin, et laupäeviti ei tee ma mitte midagi või kui teen, siis väga vähe. Siis otsustasingi, et võtan laupäeva oma puhkepäevaks – et parem puhkan teadlikult, kui tunnen end halvasti selle pärast, et ma midagi kasulikku ei tee.
Olen ka uurinud välja, mis on ajaliselt kõige efektiivsem trennitegemise meetod – kuigi viimased kaks-kolm aastat pole ma saanud vigastuste tõttu küll väga regulaarselt trenni teha.
Mis trenni tegite ja mis juhtus?
Ma käisin jõusaalis ja lisaks mängisin saalihokit – see mu põlve vigastaski.
Ja siis töötlesite andmeid ja otsustasite, et te siiski enam ei mängi saalihokit?
(Naerab.) Ma arvan, et ma tegin selle otsuse ära juba nende 0,4 sekundi jooksul, mis mul põrandani jõudmine ja põlve väljaväänamine aega võttis. Sest see oli juba teine kord.
Teie hobideks on koodikirjutamine ja klaverimäng. Kumb on südamelähedasem?
Mõlemad hakkasid mulle rohkem meeldima ülikooli teisel aastal ja ma arvan, et pigem jääb mu ellu klaver, kuigi loodan, et ei pea ühest teise nimel loobuma.
Programmeerinud olen näiteks ühe Facebook Messengeri õigekeelsusroboti. Mingit enda tarkust tal sisse ehitatud pole ja ta jookseb tavalise õigekeelsussõnaraamatu pealt. Idee tuli sellest, et oma blogi kirjutades ma kontrollin ÕSist sõnu ja avastasin, et kui blogin telefonist, siis on see üsna ebamugav. Seega paningi need kaks asja kokku ja mu üllatuseks on ta päris populaarne – kasutajaid on juba umbes 2000.
Kui rääkida „sisseehitatud tarkusest“, siis kuidas te suhtute AI loomisesse?
Ütleksin, et positiivselt, sest sellel on palju potentsiaali kõigi elu paremaks teha, kuigi muidugi on ka piisavalt ohte. Suur risk on juba seegi, kui heade kavatsustega tehtud süsteem ei tee seda, mida me tahtsime – seda juhul, kui me jätsime AI-le programmeerides teada andmata, mida me väärtustame. Kuid isegi siis, kui me ei tee juttu pahast AI-st, kes hävitaks pool inimkonda, oleks ohtlik ka selline AI, kes suudab teha paremini ja odavamalt praktiliselt kõike, mida siiani inimesed tegid – koristamisest programmeerimiseni. See võiks viia selleni, et niisuguse AI arendanud ettevõtted – ehk väga väike osa inimkonnast – saaks endale praktiliselt kogu sissetuleku ning see oleks väga suur sotsiaalne probleem. Ma ei ole kindel, kas praktiliselt kõigi töökohtade tarbetuks muutumine just näljahädad ja mingi suurema väljasuremise kaasa tooks – üks lahendus oleks kodanikupalk –, aga kindlasti poleks selles ka midagi head.
Kui tõenäoline on, et AI suudab hakata konkureerima ka nii-öelda loovatel aladel – näiteks kunstis, kirjanduses?
Olen näinud konkreetset projekti, mis üritas panna AI-d nalja tegema, aga need ei olnud just väga head naljad. Näiteks sarkasmi on juba inimestel keeruline kõnes tuvastada ja masinatel on arusaamise võime veelgi väiksem.
Ilmselt tulevikus ongi väärtus just sellistes valdkondades, kus inimene osaliseks on – käsitööst põetamiseni. Sest robotil võivad ju olla soojad ja pehmed käed, aga tahad ikkagi inimkontakti.
Teie valdkonnas ehk andmetöötluses oleks AI samas tõenäoliselt eriti konkurentsivõimeline?
(Nõustuv naeratus) Jah, selline automaatne andmeteadlane on isegi programmeeritud juba. Ja ega mu kümne aasta perspektiiv ei olegi puhtalt andmeteadusega tegeleda, see on pigem lähenemine ükskõik millisele perspektiivile. Pigem tahaksin ma tegeleda ettevõtlusega, teha sellise start-up’i, mis kiiresti kasvaks.
Start-up’idega olete te veidi juba tegelenud ka…
Ma olen pitch’inud paari ideed ja ühel varajase faasi konkursil isegi auhinna saanud, aga kaugemale pole jõudnud. Mitte keegi tiimist e olnud nõus keskenduma projektile ehk tegelikult tööd tegema. Kõigil oli ettekujutus, et oleks väga tore, kui start-up oleks asutatud, aga keegi ei tahtnud commit’ida (pühenduda – Aut.).
Mis teid äris inspireerib? Raha?
Raha teeb peaaegu ükskõik mille tegemise lihtsamaks, aga eesmärk on ikkagi tuua maailma mingisugune positiivne muutus. Ma ei tahaks teha ettevõtet, mis muudaks lihtsamaks naftapuurimise, sest uute maardlate leidmise lihtsamaks tegemine ei oleks positiivne. Transferwise on aga hea näide, sest kui saab vähendada teenustasu, mille pangad siiani ära võtsid, jääb inimestele rohkem raha kätte ja see on positiivne.
Millal järgmine Eesti start-up suure läbimurde teeb?
Mul ei ole selle kohta eksplitsiitset mudelit, aga kui ekstrapoleerida selle andmepunkti pealt, et Skype asutati 2001 ja Transerwise 2011, siis võib-olla 2021 (naerab).
Mida kavatsete ise teha pärast ülikooli lõpetamist?
Lähema paari aasta plaan on võimalikult kiiresti areneda ja näha erinevaid sektoreid. Siis on mul rohkem ettekujutust, kuidas maailm toimib ja kus ma saaksin kõige enam lisaväärtust luua. Plaan A oleks leida hästi äge start-up ja sinna tööle minna. Ma usun, et valgelt lehelt alustamine pole minu jaoks tingimata hea, kuigi (muigab) see vist töötas Elon Muski jaoks.
Kas te usute, et iga inimese IQ-d on võimalik suurendada?
On mingid äpid, mis väidavad, et kui mängida teatud mänge, siis suurendavad need intelligentsi, aga ma arvan, et see on siiski sedavõrd geneetiline, et parandada on võimalik ehk paari punkti jagu IQ skaalal. Mida on võimalik aga parandada, on hügieenifaktor – trenn, toitumine, magamine ja vaimne tervis ehk see, kuidas sa oma emotsioonidega toime tuled. See kõik mõjutab seda, kui palju elus saavutad, ning on ehk olulisemgi kui IQ.
Mida te enda toitumises muutnud olete?
Ma olen proovinud süüa vähem lihtsuhkruid ning proovinud paleodieeti ja ketogeenset dieeti. Mulle tundus, et energiatase oli siis kõige ühtlasem, aga taimetoitlasena on seda dieeti väga raske pidada – ma ei söö ei liha ega kala eetilistel põhjustel. Ma usun, et mida hullemates tingimustes looma on kasvatatud, seda halvem on teda ka süüa. Näiteks farmimunad on minu poolt loetu põhjal eetiliselt kõige hullemad – ühe grammi valgu kohta on kannatused kõige suuremad.
Kui peaks valima ühe sajatonnise sinivaala ja 55 000 ilmselt mitte nii intelligentse kana tapmise vahel, siis kumb oleks eetilisem – eeldades, et valku saaks neist ühepalju?
Ma arvan, et tapaksin pigem ühe vaala. Aga õnneks pean ma valima pähklite ning mitte kanade ja vaalade vahel.
Kuidas teist taimetoitlane sai?
Taimetoitlaseks hakkasin pärast Peter Singeri raamatu „Practical Ethics“ lugemist — Singer analüüsis seal mitut eetiliselt keerulist olukorda ja muu hulgas argumenteeris minu jaoks veenvalt, et liha mittesöömine on eetiliselt parem variant.
Usute te jumalat?
Ma olen päris kindel, et ei leidu tõendeid ühegi jumala olemasolu või teispoolsuse eksisteerimise kinnitamiseks.
Mis teid siis ajendab elama eetiliselt?
Kui pole jumalat, kes sind pärast surma piitsutaks – kui pole mingit tagasisidemehhanismi –, siis pead ise valima, mis su elu eesmärk on. Suund, mis mulle kõige paremini sobib, on utilitarism – püüd kõigi elavate olendite õnnelikkuse summa maksimeerimise poole.
See on üks asi, mida ma olen otsustanud teha.
Kass või koer?
Olen koerainimene.
Lemmikkuu?
Juunikuu pikad ööd meeldivad kõige rohkem.
Tee või kohv?
Maitse jaoks tee; kohvi kasutan pigem kofeiini tarbimiseks.
Lõuna või põhi?
Lõuna hea sõbraga.
Lemmikbrauser?
Chrome, sest see sünkroniseerub kõigi mu seadmetega.
Buss või rong?
Rong, sest seal saab korralikult tööd teha.
Ida või lääs?
Läänel on sõnana parem kõla :).
Rand või mets?
Ilusa ilmaga rand, koledaga mets.
Parim aeg päevast?
Hommikul paar tundi pärast ärkamist: olen siis kõige ärksam.
Mida muudaksite Eestis?
Vähendaksin sissetuleku- ja ideoloogilisi lõhesid ühiskonnas (aga mul ei ole head ideed, kuidas seda saavutada).
Õun või apelsin?
Õun, aga ainult juhul, kui see on värske.
Ruudud või triibud?
Mõlemad on mu garderoobis vist võrdselt esindatud.
Teie moto?
Motot pole, aga üks tsitaat, mis enim meeldib, on prantsuse koomikult Remi Gaillardilt: „C’est en faisant n’importe quoi qu’on devient n’importe qui” – ligikaudu „ükskõik kelleks saab ükskõik mida tehes“.“
