Teaduses on oluline ka mood, ainult tarkuse aeg on ammu möödas.
Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Kaisa Roots (27) andis oma sõrme teadusele 13-aastasena. Väike ekskursioon Tartusse tipnes botaanikaaia külastusega ning „ühes võrdlemisi kõledas kivihoones“ käidi kaemas ka teadusteatrit. Rootsil on siiani meeles, kui muljetavaldav tundus võimalus toona eraldada süljest DNA-d ning samuti see „külm tunne, kui vedel lämmastik põrandale voolas“. Otsus oligi langenud: „Sel päeval oli tunne, nagu oleksin koju jõudnud.”
Praegu arendab Roots end paralleelselt mikrobioloogias ja bioinformaatikas, õppides viimast ülemaailmse erisituatsiooni tõttu virtuaalkursustel. Tamkivi stipendiumile kandideeris Roots selleks, et õppida metagenoomika meetodeid välismaa laborites, täpsemalt Euroopia Bioinformaatika Instituudis Heidelbergis.
Kui peaksite ühe liftisõidu jooksul võhivõõrale selgitama, mida metagenoomika tähendab, siis kuidas seda teeksite?
„Metagenoomika võimaldab kõik-ühe-hoobiga-strateegiat kasutades uurida, millised organismid kindlas ökosüsteemis elavad. Näiteks huvitab mind, millised bakterid elavad maos.“
Mille poolest ollakse välismaal meist metagenoomika vallas ette jõudnud?
„Eestis tehakse tegelikult väga kõrgel tasemel teadust, isegi väikese teadusrahastuse juures. Võib-olla suurim erinevus on see, et meil ei koolitata järelkasvu piisavalt kirglikult.“
Olete TalTechis doktoritööd tehes keskendunud Helicobacter pylori uurimisele, see bakter võib mängida rolli maovähi tekkes ning mõjutada ka maksa tööd. Kuid on ka uurijaid, kes arvavad, et see võib teatud tingimustel olla osa normaalsest soolestiku mikrofloorast ning reguleerida näiteks isu.
„Helicobacter pylori’t on uuritud juba ligi 40 aastat ning enamik teadustöid keskenduvad just bakteri rollile maos. Mõned tööd on ka näidanud, et Helicobacter pylori ravimise korral tekivad hoopis teised probleemid – näiteks söögitoruvähk. Praegusel ajal tuleb aga teaduskirjandust väga kriitiliselt hinnata ning mina usun, et Helicobacter pylori on pigem kahjulik.“
Kui levinud tolle bakteri eri vormid Eestis on?
„On teada, et Eestis on Helicobacter pylori’ga nakatunud umbes 70% inimestest ning peamiselt ringlevad siin n-ö kurjemad bakteritüved. Detailne ja värske informatsioon Eesti kohta on aga puudu. Lisaks ei ole meil uuritud, milliste antibiootikumidega Helicobacter pylori nakkust ravida. Mujal maailmas on väga suureks probleemiks Helicobacter pylori resistentsus sellisele antibiootikumile nagu klaritromütsiin. Eestis vastavad uuringud puuduvad ning klaritromütsiin kuulub tavapärasesse raviplaani. Minu eesmärk on uurida, millised Helicobacter pylori tüübid Eestis esinevad, millega neid ravida ning kuidas Helicobacter pylori olemasolu mõjutab teisi maos elavaid baktereid.“
Kuidas me saame teada, mis bakterid meil kõhus elutsevad?
„Üks uuringumeetodeid on mao biopsia. Lisaks mao biopsiale uuritakse ka soolestiku mikroobikooslusi, kuid see ei anna täpset ülevaadet maost.“
Biopsia kõlab päris hirmsalt. Kas olete ise selle protseduuri – teaduslikust huvist – läbi teinud?
„Minu enda teaduslik huvi ei ole nii suur, et vabatahtlikult n-ö sondi neelata. Kui mul aga tulevikus peaksid maoprobleemid tekkima ja olen sunnitud uuringule minema, siis annaksin meeleldi tüki endast teadusele.“
Olete pärit Kärdlast, Hiiumaalt. Miks räägime palju „hiiu huumorist“, kuid üsna vähe „saare huumorist“, olgugi Saaremaa palju suurem?
„Eks hiidlased teevad ikka saarlaste üle nalja. Meil on ju ikka oma keel, nendel ainult ö-täht.“
Kas ka laboris vahel juhtub midagi sellist, kus hiiu huumorist abi on?
„Ei oska öelda, kas laboris just hiiu huumor aitab, aga mõnel päeval on küll vaja lihtsalt naerda. Samas ei saa salata, et hiiu naisena on mul vahel teatav eelis ka.“
Kärdla Ühisgümnaasiumi lõpetasite kuldmedaliga. Kas olete koolis ka mõne kahe või kolme saanud?
„Sellistes ainetes, kus pidi midagi pähe õppima, olid mul alalõpmata halvad hinded. Mõistsin alles bakalaureuseõpingute lõpus, et ma ei oska õppida – mulle jäid loogilised asjad hästi meelde ja mulle meeldis endale asju selgeks teha. Mäletan selgelt, et saksa keeles saingi ühe sõnadetöö kahe, aga õnneks sai seda hinnet parandada.“
16aastaselt võtsite Mainori Ettevõtluskoolis kursuse majanduse ja ettevõtluse kohta. Millisest seal omandatud teadmisest elus kõige enam kasu on olnud?
„Usun, et elementaarsed teadmised majandusest ja rahast on kõigile olulised, sõltumata valdkonnast. Ka teadus on tänapäeval veidi nagu äri – rahastatakse nende teadlaste projekte, kes ennast ja oma plaane kõige paremini müüvad. Pidevalt peab olema kursis turu nõudmiste ja vajadustega. Teaduses on oluline ka mood; trendikad katsed saavad rohkem tähelepanu, seeläbi rohkem rahastust ja siis saab teha veel kihvtimaid katseid. See aeg, kus teadlased olid ainult targad, on ammu möödas. Me oleme edukad projektijuhid, vapustavad kirjanikud, suurepärased graafilised disainerid, tehnikud, IT-mehed/naised ja huvitume lisaks loodusest ja inimkeha lõputust avastamisest.“
Teie bakalaureusetöö teemaks olid „transkriptsioonifaktor TCF4 skisofreeniaga seotud mutatsioonid“. Kas võib lihtsustades öelda, et see, kuidas valgud omavahel ajus reageerivad, mõjutab vaimset tervist?
„Lihtsustatult võib sedasi öelda küll. TCF4 reguleerib väga paljusid teisi valke ja on seeläbi aju arengus väga oluline. Minu uuritud mutatsioonid asuvad TCF4 eri piirkondades; nii põhjustavad valgu funktsionaalselt olulistes osades tekkivad mutatsioonid näiteks haruldast Pitti-Hopkinsi sündroomi, aga skisofreeniat põdevatel patsientidel on leitud mutatsioone hoopis teistes valgu osades. Praegu ei oska me öelda, kuidas need mutatsioonid ajus valkude dünaamikat mõjutavad.“
Laboris käib uurimistöö peamiselt rottidega, 2015. aastal olete Tallinna Tehnikaülikoolis läbinud ka laboriloomadega töötamise kursuse. Miks laborirotid valged on?
„Laboris kasutatakse tegelikult erinevaid rotte. Laboriroti tõug valitakse selle järgi, mis on loomaga teostatava katse eesmärk. Teada on, et albiinorotid on rahulikumad ja neid on kergem kasvatada.“
Kas võib juhtuda, et mõni rott muutub nii sümpaatseks, et teda teadustöö altarile viia ei saa – või on teadlased sedalaadi nõrkuste eest kaitstud?
„Looma kasutamine on alati vaja hoolikalt läbi mõelda; kui vähegi saab katseid teha ilma loomadeta, siis tuleb seda teha. Mina vajasin enda katsetes roti neuroneid ehk ajurakke. Palusin andeks iga kaotatud hinge eest.“
Oma hobideks olete märkinud küpsetamise ja vanad autod. Millest teie lemmikküpsetis koosneb ning millise ajastu autod kõige enam meeldivad?
„Lemmikküpsetises on kohev biskviit, magus kreem ja kodused marjad. Praegu ootab garaažis taastamist 1974. aasta Moskvitš. Mulle meeldib Vene autode juures nende lihtsus ja lõhn.“
Mida ja kus tahaksite olla saavutanud sajandi keskpaigaks?
„Minu praegused unistused on seotud Helicobacter pylori’ga – tahaksin välja töötada meetodi, millega lihtsalt ja usaldusväärselt Helicobacter’i nakkust ja ravi määrata. Praegu kasutusel olev endoskoopia on patsiendile äärmiselt ebameeldiv ning vereanalüüsid ei anna piisavalt täpset vastust.“
Mis võiks olla teie moto?
„Pole hullu, teeme ära!“
Kali või kokakoola?
„Linnuse kali.“
Kuusk või mänd?
„Kuusk“
Linn või maa?
„Linn“
Kass või koer?
„Kass“
Ida või lääs?
„Lääs“
Vasak või parem?
„Vasak“
Hapu või magus?
„Hapu“
Punane või valge?
„Punane.“
Kuu või päike?
„Kuu.“
