Matemaatikat on Edinburghi Ülikoolis tehisintellekti valdkonnas magistrikraadi tegev Mari Liis Pedak (24) armastanud lapsest saati. Seda peab ta „väga suurel määral“ oma isa teeneks. „Juba siis, kui ma olin viie- või kuueaastane, siis esitas ta mulle mänglevalt selliseid matemaatilise alatooniga küsimusi, näiteks pani lauale neli kuuli ja küsis: „Mis sa arvad, mitmel erineval moel on neid kuule võimalik reastada?““ (õige vastus on 24). „Ma tahaksin siinkohal oma isa tänada, et ta minus selle huvi tekitas, ja utsitada ka teisi inimesi tutvustama oma lastele, eriti tütardele, kui ilus matemaatika võib olla,“ ütleb Mari Liis.
„Miks on oluline reaalaineid tutvustada just tüdrukutele?“ küsin. „Sest ühiskond suunab poisse nagunii selliste ainete poole,“ vastab Mari Liis suure teekruusi tagant enesestmõistetavalt. „Ma olen näinud, kuidas esmalt uuriti koolis just poiste käest, kas nad tahaks näiteks olümpiaadidele minna. Seda ei tehtud ilmselt paha pärast, küllap arvati, et poisid tahavad rohkem. Aga tegelikult saadab see noortele tüdrukutele sõnumi, et matemaatikateadused ei ole nende jaoks.“
Seda, et õigluse saavutamiseks tuleb rakendada pidevalt meetmeid esimese võimaluse tekkides oma võrseid väljaajava ebavõrdsuse vastu, on Mari Liis mõistnud ka oma õpingute käigus, mis keskendusid algul Einsteini relatiivsusteooriat kinnitanud gravitatsioonilainetele, kuid läksid siis sujuvalt üle tehisintellektile ja masinõppele, mida Mari Liis kasutas üsna hiljuti avastatud gravitatsioonivõbelusi uurides. Ühel hetkel hakkas metoodika ise tunduma põnevam ja olulisemgi kui uurimustöö objekt. „Mulle pakub huvi, kuidas algoritmidele selgeks teha, mis on inimeetika ja inimväärtused. Algoritmidele antakse ju järjest rohkem voli kõikvõimalike inimsaatust määravate otsuste tegemiseks, alustades sellest, keda töölt lahti lasta, ning lõpetades sellega, et USAs määravad algoritmid ka kurjategija vangistuse pikkuse! On ka juba tuvastatud, et võrdsete rikkumiste ja samasuguse kriminaaltausta korral määrab see algoritm mustanahalistele palju karmimad karistused kui valgenahalistele, mis on ilmselgelt lubamatu. Ilmselt on need eelarvamused, mis on teadaolevalt mustanahaliste vastu näiteks paljudel USA politseinikel, kodeeritud nüüd sisse ka algoritmidesse ja algoritmid võimendavad ebaõiglust omakorda. Kahjuks praegu võetakse kõikjal kasutusele tehisintellekti ja masinõpet kui viimast moeröögatust, mis lahendab ära kõik mured. Aga tegelikult on tõeliselt õiglase algoritmi loomine väga raske. Kuid igasugune algoritm või tehisintellekt laiemalt on praegu primitiivsem, kui inimesed ehk oskavad arvata.“
Ühe õppeaasta California Ülikooli Santa Barbara allüksuses veetnud Mari Liis on maailma pärast mures veel ühel põhjusel. „Mulle tekitavad tõsist muret kliimamuutused, kuna väga tõsiste tagajärgede – näiteks massiliste näljahädade ja sadade miljonite kliimapagulaste tekke – ärahoidmiseks on meil väga vähe aega. Selliseid kasvuhoonegaaside tasemeid nagu nüüd ei ole nähtud atmosfääris miljoneid aastaid. Me liigume suunas, mis on täiesti ettearvamatu.“ Mida siis teha? „Ega me kliimamuutust enam täiesti tagasi ei pööra, aga praegu on oluline katastroof ära hoida. Mõningaid muutusi – näiteks taastuvenergia laialdast kättesaadavust ja kasutuselevõttu – on raske üksikisiku tasandil esile kutsuda ja siin peaks sekkuma valitsused. Samas saab igaüks midagi ära teha, vähem lennuki või autoga sõita kasvõi. Ja muidugi on tähtis süüa vähem liha, sest lihatööstus tekitab rohkemgi kasvuhoonegaase kui transpordisektor.“
Edinburghis on Mari Liis proovinud kohalikku uhkust haggis’it ehk täidetud lambamagu, mis olevat meie verivorstiga tekstuurilt päris sarnane. Kuid armastab ta Šotimaad siiski pigem Loode-Šotimaa imeliste saarte või Edinburghi pikki jalutuskäike võimaldava roheluse pärast. Ja muidugi ka rahvusvahelisuse tõttu, mis on aidanud vahepeal Edinburghi Eesti Seltsi juhatusse kuulunud Mari Liisil hakata „maailmast paremini aru saama“. Ühel hetkel, loodab Mari Liis, avaneb talle võimalus aidata kaasa mõne Suure Probleemi lahendamisele. “Ma olen pigem sedasorti inimene, et probleemide olemasolu mind niivõrd ei heiduta, kui annab motivatsiooni proovida tegeleda nende lahendamisega!”
5 KÜSIMUST
LINN VÕI MAA: „Kas ma võin valida mõlemad? Mulle meeldivad linnad, sest neis on väga palju erinevaid inimesi ja saab teistelt õppida ning kogemusi jagada, kuid mulle meeldib ka maal, sest seal on ilus. Imeilus.“
KASS VÕI KOER: „(Ruttu) Koer!“
VALGE VÕI PUNANE: „Valge.“
TEE VÕI KOHV: „Raudselt tee, ma olen väga suur teesõber ja kohvi väga ei joo. Lemmikteesid on mul kaks: rooibose baasil tehtud masala chai ja suitsutatud must tee, lapsang souchong.“
VASAK VÕI PAREM: „Poliitiliselt ma vist kaldun pigem veidike vasakule.“
